Ajahüpe

Väike-Päike

Mõnikord Marakratt

Mõnikord leebelt lihtsalt "Monkey"

 Ohjaa! Nõustun täiesti teie mitte-välja-äeldud väitega, et viimasest postitusest on möödas juba lubamatult palju aega. Ja SEE aeg lapse esimesel eluaastal loeb jube palju. Selle ajaga MUUTUB palju ja selle ajaga juhtub palju. See aeg annab palju ja ka võtab palju. Seega tasub ikkagi säilitada mõistvat suhtumist, et ühe pisikese poisi ema ei pruugi tõesti jõuda nii palju kui ta tahaks :) Kuigi uskuge mind - mõtteis kirjutan ma siia tunduvalt tihemini!

Tasakaaluharjutused suure ümmarguse kiige peal

Nõustun, et Noah on selle pildi peal tõesti täitsa Sipsik oma soengu poolest -

need juuksed said aga Kamrani venna juuksuri-käe hooldust juba paar päeva hiljem!

 Tegelikult on käesoleva postituse pildid pigem ajahüpe tagasi. Olgugi, et vaid kuu aega - kuid nagu viitasin enne, siis lapse esimesel eluaastal juhtub kõik nii kiiresti, et kahest kuust arengust ei saa ma ka lihtsalt siinkohal ju üle hüpata! Ja olgugi, et mõnikord on ehk pilte rohkem kui sõnu - siiski - ka pildiblogi on blogi, eks.

Veeloom

 Kümnekuuse sünnipäeva puhul käisime veepargis, mis on kohalikele siin täiesti tasuta ajaveetmise võimalus. Avastasime selle koha muuseas üsna hiljuti - enne teadsin vaid kesklinnas asuvat South Banki, ent hoopis teises suunas ja meist mitte üldse kaugel, on selline koht nagu Springfield. (Jaa - see sama kus Simpsonid elavad!)

Eestist ostetud rätiku sees peale ujumist :)

 Noah juba teab, et vee joomist tasub harumuses pidada! Õnneks on ta selle koha pealt täitsa tubli ja ei vaja isegi meeldetuletamist. Ja ei - see ei ole iseenesest mõistetav, juhuks kui teil tekkis mõtteid et see kõik on väga loogiline, et laps joob. ÜLDISELT on, tõsi.  Aga Tegelikult on siin ka palju näiteid sellest kuidas lapsel pole kujundatud vee joomise harjumust ja nad lihtsalt EI joo vett. Ühel hetkel kui emad sellest aru saavad, poevad nad kasvõi nahast välja, et last kuidagi jooma saada. Ja siis on vaja mahlade ja maitsetega mängida. No vot sedasi siis.

 Noah mängimas pargis sõbranna Avaga! Vasakul on Ava ema Alicia, kes on jälle emme sõbranna! :)

Täiuslik segadus!

Minu jaoks sümboliseerib see pilt reaalsust, täiesti sellisena nagu see beebidega on. Asjad laiali ja lapsed rõõmsad. Mina pole muidugi vist oma elus nii palju koristanud kui viimase aasta jooksul! Ja kõige halenaljakam on asja juures see - et isegi kui teen seda päevas mitu korda, siis ei võta eriti kaua kahel mudilasel kõik jälle toredasti peapeale keerata!

Jah, räägime asjadest nii nagu nad on, eks. Lapsed ON armsad, lapsed ANNAVAD palju, aga nad ka võtavad oma osa. Ja see on täiesti okei. Tunda end päeva lõpuks väsinuna - ja mitte iga kord blogima jõuda :) Sest nii nagu kirjutas mu kirjasõber... me kõik tahaksime teha rohkem trenni, lugeda rohkem raamatuid, suhelda rohkem sõpradega, kirjutada rohkem, tegeledaoma hobidega rohkem, koristada rohkem... aga lõppedeks + me ei saa kõike. Me ei jõua kõike. Ja niiviisi me teemegi oma elus igapäevaseid valikuid. 

Kallid ja paid kõigile!
Ja ma luban, et teen kohe varsti uue postituse ka. See siin oli tegelikult ju vaid väike ajahüpe tagasi.