Nonii. Jah. Just. Mõned asjad lähevad nii nagu ei oskagi oodata, et nad võiksid minna. Põhjuseid oli mitmeid - ja Eestisse me uuesti külla tulime! Väga vahva aeg oli ja mul on hea meel, et just sedasi oli.
Tulime Juuli keskel ja läksime Augusti lõpus. Oh sa armas aeg! :)
Sel kõigel on mu südames üks eriline koht, ja tean, et ka Noahl. Tema jaoks jääb palju muidugi alateadvusesse, ent seda toredamgi ehk. Kõige enam veetsime aega vanavanaema Krista juures Kellaveres. (Pildil: ja kui laps magas, tuli ära teha see oluline - küünelõikus!)
Saialilled, need Noah-poisi lemmikud!
Tekilt maha, jalad üles, varbad suhu ja korrata!
Hmmmm.... mis nüüd juhtus?! (Mõtles pisipäkapikk kui Müts ninale vajus)
Mustikametsa idüll
Rapsi põld ja meie!
No comments:
Post a Comment